Φέρνω το παρόν έργο στην προσοχή του κοινού όχι χωρίς κάποια ανησυχία. Οι ιδέες που εκφράζονται σε αυτό πήραν μορφή στο μυαλό μου πριν από δέκα και πλέον χρόνια. Από τότε τις έχω συζητήσει συχνά με διάφορους ανθρώπους, επιθυμώντας είτε να επαληθεύσω τις δικές μου απόψεις είτε να πείσω άλλους. Πολλές από αυτές τις συζητήσεις και αντιπαραθέσεις ήταν αρκετά χρήσιμες για μένα, διότι με ανάγκασαν να επανεξετάσω τις ιδέες και τα επιχειρήματά μου με μεγαλύτερη λεπτομέρεια και να τους δώσω πρόσθετο βάθος. Όμως οι βασικές μου θέσεις παρέμειναν αμετάβλητες.

“Poliitika filosoofias” ütleb Dugin, et ta tahab laiendada selle sisu, mida poliitika võib olla. “See, mis poliitika oli ja on täna, vaid viitab sellele, mis ta võib olla, midapoliteia varjab oma sügavustes” (Dugin 2004 - “Filosofia politiki”, Moskva, Arktogaia).
Traditsiooniliste poliitiliste struktuuride muutumist moderniseerimisprotsessis on käsitlenud paljud autorid alates Max Weber ist ja Karl Marx ist kuni Karl Popper i ja Friedrich von Hayek ini. Poliitiliste struktuuride muutumist postmoderniseerumisprotsessis on seevastu uuritud vähem. Üks selle pioneere on Aleksandr Dugin, kelle “Poliitika filosoofia” keskendub poliitika muutuste uurimisele postmodernismi ja üleilmastumise kontekstis.
Oma raamatus Dugin uurib, kirjeldab ja analüüsib poliitilist filosoofiat kui käsitlust poliitiliste struktuuride muutumisest erinevates traditsioonilistes ja nüüdisühiskondades religioossete-filosoofiliste ja kultuuriliste põhiparadigmade kontekstis. Tema käsitluses tuleb uudsena välja kolme suure ideoloogilise paradigma ümbermõtestamine. Nendeks on traditsionalism ja fundamentaalne konservatism, liberalism ning parem- ja vasakpoolsus, sotsialism ja kommunism.